Talsinki tunneli raha: algul riigid, siis erainvestorid

Kahe pealinna vahelise tunneli tasuvusuuringu käigus peaksid Soome ja Eesti looma kahe riigi ühisettevõtte, et jõuda tunneli reaalse ehituseni, ütles täna Helsingis eeluuringu tulemusi tutvustanud Juho Siipo konsultatsioonifirmast Sweco.

Siipo märkis, et Taani ja Saksamaa saarte vahele praegu ehitatava Fahmarn Belti tunneli projektilt saame õppida tunneli ehitamise organisatoorset poolt, tulevaste uuringute jaoks peaksid Eesti ja Soome riik looma ühisettevõtte.

„Ühisettevõtet on vaja, et otsida rahastust investoritelt ning taotleda seda esmajärjekorras Euroopa Liidult, juhtida geoloogilisi ja tehnilisi uuringuid ning hallata avalikkuse teavitamist tunneli edusammdest. Pärast kõike seda ja tasuvusuuringut selgub, kas päriselt hakatakse tunnelit ehitama,“ selgitas ta.

Autod ja kaubikud rongidele

„Nüüd tehakse edasi veel detailsem planeerimine, hinnatakse keskkonnamõju, tehnilisi riske, tehakse eeluuringud ühisfirma loomiseks, millised on selleks vajalikud kokkulepped, mida ütlevad seadused ning mis riskid võivad ühisettevõtet varitseda,“ rääkis Siipo.

Ta ütles, et tunneli tasuvus seisneb mitmete näitajate kombinatsioonis: tunnel peab ühenduma Eesti-poolsest otsast Rail Balticu trassiga, seda mööda peab hakkama liikuma nii kaup kui tavareisijad – vaid ühest ei piisa-, majanduslikult mõttekas on ehitada vaid raudteetunnel, mis tähendab, et ka autod ja veokid lähevad rongidele ning nende sõiduaeg ei tohi ületada 30 minutit.

Tunnelitrass Tampereni välja

Tunneli maa-aluse osa pikkus on 85 kilomeetrit, mis oleks maailma pikim merealune tunnel. Selle tasuvusaeg on 35-40 aastat. Nii Soome kui Eesti rannik on sobilikud tunneli rajamiseks, tunneli liini kulgemise variandid on järgmised:

- Pasila-Muuga-Ülemiste

- Pasila-Porkkala-Muuga-Ülemiste

- Vuosaari-Aegna-Muuga-Ülemiste

Soomlastele  on oluline, et pärast Pasila peatust saaks sama trassi mööda otse edasi Vantaa lennujaama, kuhu on praegu Eestist ebamugav pääseda, ning sealt edasi ka Tamperesse.